Eesti Advokatuuri aastaraamatud

Eesti Advokatuuri esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.  Imbi Jürgen on Eesti Advokatuuri liige aastast 1997. Ta on töötanud advokaadibüroodes HETA, Tark & Co., Glimstedt, PricewaterhouseCoopers Legal ja täna tegutseb advokaadibüroos TEGOS.     Aastal 2016 valiti Imbi Jürgen Eesti Advokatuuri juhatuse liikmeks, 2019. aastal aseesimeheks

Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.   2025. aastal kuni üldkogul, 7. märtsil uue juhatuse valimiseni, kuulusid juhatusse esimees Imbi Jürgen, aseesimees Peeter Kutman ning juhatuse liikmed Risto Hübner, Kadri Kallas, Kaspar Lind, Indrek Sirk, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Toomas Vaher. 7. märtsil 2025

2025. aasta 31. detsembri seisuga tegutses Eestis 208advokaadibürood. Võrreldes eelmise aastaga on advokaadibüroode arv vähenenud (2024. aastal oli neid 210).      Sektori osakaal majanduses  Advokaadibüroode käive kokku 2025: 148 538 198 eurot Advokaadibüroode töötajate arv kokku 2025: 1162 töötajat Advokaadibüroode tasutud riiklikud maksud kokku 2025: 52 066 792 eurot Advokaadibüroode tasutud tööjõumaksud kokku 2025: 23 309 711 eurot      Andmed põhinevad Maksu- ja

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos.  Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu.  Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse

Kahe aasta pikkuse töö tulemusena pälvis Eesti Advokatuur infoturbe rahvusvahelise standardi sertifikaadi. 2025. aasta sügisest annab advokatuur liikmesbüroodele välja infoturbe tunnistusi, et tunnustada neid, kes on advokatuuri juhendis esitatud meetmeid täielikult rakendanud.     Tunnistuse pälvimine ei ole sama, mis infoturbe standardi järgimine ning advokatuur ei ole sertifitseerimisasutus, kuid tunnistusega toob advokatuur esile büroo pühendumust infoturbe teemale. Infoturve on advokaadibüroos oluline,

Ülevaade Eesti Advokatuuri kutsekomisjoni tegevusest 2025. aastal  2025. aasta tõi kutsesobivuskomisjoni mitmeid muudatusi ja täiendusi. 2025 I poolaasta eksamiperioodil jätkas kutsesobivuskomisjon varasemas koosseisus: vandeadvokaadid Kristiina Lee, Triinu Hiob, Kadri Michelson, Tanel Mällas, Andres Siigur, Silver Reinsaar, Erki Fels, Kristi Haas ja Andrei Svištš, kohtunikud Tristan Ploom ja Liina Naaber-Kivisoo, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ning Tartu

Aukohtu tegevus  2025. aastal esitati aukohtule kokku 126 kaebust. 126 kaebusest 99 kaebust olid esitatud füüsilise isiku poolt ning 7 kaebust juriidilise isiku poolt, kohtu pöördumisi oli 8, prokuratuur, Justiits- ja Digiministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pöördusid aukohtu poole igaüks 1  korda. Advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel) arutamist väärivaid asju oli 9.   Aukohus jõudis 23 istungil arutada 131 erinevat kaebust (sh 2024. a lõpus saabunud

Eesti Advokatuuril oli 2025. aasta alguses pooleli 14 kohtumenetlust. Uusi menetlusi lisandus aasta jooksul 15 ning aasta lõpus oli pooleli 11 kohtumenetlust. Aasta jooksul tegeles advokatuur seega kokku 29 erineva kohtumenetlusega, mis on neli menetlust rohkem kui 2024. aastal. Nendest 7 oli seotud aukohtu karistava otsuse vaidlustamisega advokaadi poolt ning 1 oli seotud aukohtumenetluse lõpetamise otsuse (karistust määramata) vaidlustamisega advokaadi poolt. Lisaks oli 1 vaidlus, milles lahendatakse korraga

Eesti Advokatuuri täiendusõppe kava koostamisel lähtuti eesmärgist pakkuda liikmetele mitmekesist ja sisukat koolitusvalikut kõigis olulisemates advokaaditöö valdkondades. Kava koostamisel on muuhulgas arvestatud liikmete tagasisidet ning komisjonide ettepanekuid.   2025. aastal pakkusime oma liimetele võimalust osaleda 17 koolitusel, sh viis koolitust erinevate koostööpartneritega, kelleks olid aasta jooksul  Riigikohus, prokuratuur ja MTÜ Eesti Arbitraažiühing. Koostöökoolitused võimaldasid tuua kokku erinevate õigusvaldkondade

Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni kuulusid 2025. aastal vastavuses üldkogu otsusega vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas, Karen Root. Komisjoni esimees Ene Ahas. Revisjonikomisjon kontrollis advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon saab peamiselt teavet advokatuuri majandustegevuse ja asjaajamise kohta nii advokatuuri sisevõrgu vahendusel, kui ka otse suheldes advokatuuri raamatupidajaga, kes on määratud ka advokatuuri poolseks

Koostöö tugevdamine  2025. aastal oli tavapäraste riigi õigusabi korraldamisega seotud küsimuste kõrval märksõnaks riigi õigusabi valdkonnas koostöö tugevdamine kohtute ja prokuratuuriga. Sellega seoses toimus läbi aasta tugev suhtlus, kuid eraldi tasub välja tuuaalljärgnevad: 23.04.2025 toimus advokatuuri ja kohtute koostöös online koolitus, mille eesmärgiks oli tutvustada kohtute menetlusgruppide liikmetele (kohtunikele, kohtujuristidele, kohtuistungi sekretäridele) andmete liikumist riigi õigusabi

2025. aastal on advokatuurilt arvamust küsitud kokku 8 seaduse väljatöötamiskavatsuse, 25 seaduseeelnõu ning 14 juhul mõne muu õigusdokumendi (Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon, tegevuskava, direktiivi või määruse eelnõu, ministri määrus vm) osas. Advokatuur on seisukohti avaldanud 19 korral, võttes mh arvesse advokatuuri komisjonide sisendit. Alljärgnevalt on toodud ülevaade advokatuuri seisukohtadest olulisemates küsimustes õigusloomes.    Merit Aavekukk-Tamm,

2025. aasta oli Eesti Advokatuurile välissuhtluses aktiivne ja toimekas. Ülevaade CCBE tegevustest antakse allpool eraldi. Advokatuur osaleb valikuliselt IBA (International Bar Association; Rahvusvaheline Advokatuuride Ühendus) liikmena ka IBA üritustel ning vajadusel kohtumistel teiste advokatuuridega. Samuti annab advokatuur iga aastaselt sisendi Euroopa Komisjoni poolt avaldatavale õigusriigi raportile (“Rule of Law Report”), mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide arenguid kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meediapluralismi- ja vabaduse

Projektil Hea nõu lastega peredel täitus 2025. aastal 15. tegutsemisaasta. Ühtlasi oli 2025. aasta nõustamiste arvult senise aja jooksul kõige tagasihoidlikum ning projekti kaudu said aasta jooksul perekonnaõiguse teemalist nõustamist 77 inimest. Projekti 15 tegutsemisaasta jooksul on kokku nõustatud ligi 2300 inimest. Populaarsemad teemad on aastast-aastasse sarnased ning 2025.aastal pöörduti enim järgnevate teemadega: suhtluskord (suhtluskorra

Eesti Advokatuuri esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. Imbi Jürgen on Eesti Advokatuuri liige aastast 1997. Ta on töötanud advokaadibüroodes HETA, Tark & Co., Glimstedt, PricewaterhouseCoopers Legal ja täna tegutseb advokaadibüroos TGS Baltic. Aastal 2016 valiti Imbi Jürgen Eesti Advokatuuri juhatuse liikmeks,

Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. 2024. aastal kuulusid juhatusse esimees Imbi Jürgen, aseesimees Peeter Kutman ning juhatuse liikmed Risto Hübner, Kadri Kallas, Kaspar Lind, Indrek Sirk, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Toomas Vaher. Lisaks advokatuuri üldküsimustele on juhatuse liikmed spetsialiseerunud advokatuurile olulisematele valdkondadele

2024 aasta 31. detsembri seisuga tegutses Eestis 210 advokaadibürood. Võrreldes eelmise aastaga, on olenemata liikmeskonna suurenemisest, advokaadibüroode arv paari võrra vähenenud. Sektori osakaal majanduses Advokaadibüroode käive kokku 2024 151 575 709,51 €  Advokaadibüroode töötajate arv kokku 2024 1210 töötajat  Advokaadibüroode tasutud riiklikud maksud kokku 2024 49 210 299,90 €  Advokaadibüroode tasutud tööjõumaksud kokku 2024 24

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos. Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu. Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse tunnistust omavale advokaadibüroole

Ülevaade Eesti Advokatuuri kutsekomisjoni tegevusest 2024. aastal  2024. aastal kutsesobivuskomisjoni koosseisu muudatusi ei toonud ning komisjon jätkas tööd koosseisus: vandeadvokaadid Kristiina Lee, Triinu Hiob, Kadri Michelson, Tanel Mällas, Andres Siigur, Silver Reinsaar, Erki Fels, Kristi Haas ja Andrei Svištš, kohtunikud Tristan Ploom ja Liina Naaber-Kivisoo, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast Andres Vutt.

2024. aastal esitati aukohtule kokku 103 kaebust. 103 kaebusest 71 kaebust olid esitatud füüsilise isiku poolt ning 17 kaebust eraõigusliku juriidilise isiku poolt, kohtu pöördumisi oli 4 (Viru Maakohus ja Riigikohus) ning prokuratuuri pöördumisi oli 1 (Riigiprokuratuur). Advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel) arutamist väärivaid asju oli 10.  Aukohus jõudis

Eesti Advokatuuril oli 2024. aasta alguses pooleli 14 kohtumenetlust ning aasta lõpus oli pooleli samuti 14 kohtumenetlust. Aasta jooksul tegeles advokatuur aga kokku 25 erineva kohtumenetlusega. Nendest 8 oli seotud aukohtu karistava otsuse vaidlustamisega advokaadi poolt, 8 oli seotud aukohtu poole pöördunud isiku kaebusega aukohtu otsuse vaidlustamiseks, 4 olid vaidlused, mis olid seotud isiku sooviga

Eesti Advokatuuri täiendkoolitustest 2024. aastal  Eesti Advokatuuri täiendusõppe kava koostamisel on lähtutud sellest, et pakkuda advokatuuri liikmetele koolitusi erinevates advokaaditöö valdkondades. Kava koostamisel on muuhulgas arvestatud liikmete tagasisidet ning komisjonide ettepanekuid.   2024. aastal pakkusime oma liimetele võimalust osaleda 23 koolitusel, sh toimusid kolm koolitust koostöös Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnaga ning lisaks kaks koolitust koostöös Riigikohtu

Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni kuulusid 2024. aastal vastavuses üldkogu otsusega vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas, Karen Root. Perioodil 23.01.2024.a–04.11.2024.a oli Karen Root asendusliikmena tegev Pille Pettai-Stasiulis. Komisjoni esimees Ene Ahas. Revisjonikomisjon kontrollis advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon saab peamiselt teavet advokatuuri majandustegevuse ja asjaajamise kohta nii advokatuuri sisevõrgu vahendusel, kui ka otse

Ettepanekud tasumäärade tõstmiseks 2024. aastal jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel. Kuigi 2023. aasta tõi kaasa tasumäärade tõusu, ei ole see advokatuuri hinnangul olnud piisav, et tuua leevendust riigi õigusabi süsteemi ja tagada süsteemi jätkusuutlikust. Sellest tulenevalt tegi advokatuur 14.05.2024 Justiitsministeeriumile ettepaneku tasumäärade tõstmiseks 66 euroni pooltunni kohta ehk 132 euroni

Osalemine õigusloomes 2024. aastal on advokatuurilt arvamust küsitud kokku 7 seaduse väljatöötamiskavatsuse osas, 25 seaduseelnõu osas ning 17 juhul mõne muu õigusdokumendi (Euroopa Komisjoni avalikkonsultatsioon, tegevuskava, direktiivi või määruse eelnõu, ministri määrus vm) osas. Advokatuur on seisukohti avaldanud 21 korral, võttes mh arvesse advokatuuri komisjonide sisendit. Alljärgnevalt on toodud ülevaade advokatuuri seisukohtadest olulisemates küsimustes õigusloomes.

2024. aasta oli Eesti Advokatuurile välissuhtluses töömahukas. Ülevaade Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevustest antakse allpool eraldi. Advokatuur osaleb valikuliselt IBA (International Bar Association; Rahvusvaheline Advokatuuride Ühendus) liikmena ka IBA üritustel ning vajadusel kohtumistel teiste advokatuuridega. Samuti annab advokatuur iga aastaselt sisendi Euroopa Komisjoni poolt avaldatavale õigusriigi raportile (“Rule of Law Report”), mis

2024. aastal jätkus koostöös Lastekaitse Liiduga tasuta juriidiliste nõustamiste projekt „Hea nõu lastega peredele“. Tegemist on heategevusprojektiga, mille raames on alates 2010. aastast tasuta juriidilist nõu saanud üle 2200 abivajaja. Suur tänu pikaajaliselt projektis osalenud advokaatidele: Helen Tomberg Eva Tibar Tiina Mare Hiob Helen Hääl Eve Selberg Natalja Santaševa Ene Mõtte Katrin Orav Marje Mängel

Eesti Advokatuuri esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. 2023. aastal oli Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. 2023. aastal kuulusid juhatusse esimees Imbi Jürgen, aseesimees Peeter Kutman ning juhatuse liikmed Risto Hübner, Kadri Kallas, Kaspar Lind, Indrek Sirk, Dmitri Školjar, Triin Toom ja Toomas Vaher. 2023. aastal toimus 28 juhatuse istungit, sh 4 elektroonilist istungit.

Siit leiad advokatuuri 2023. aasta sündmused.

212 advokaadibürood 2023. aasta 31. detsembri seisuga tegutses Eestis 212 advokaadibürood. Võrreldes eelmise aastaga, on olenemata liikmeskonna suurenemisest, advokaadibüroode arv paari võrra vähenenud.   Jätkuvalt on endiselt kõige rohkem advokaadibüroosid, kus tegutseb üks vandeadvokaat. 2022. aastal oli selliseid büroosid 98, kuid 2023. aastal on neid juba 102. Üle 20 töötajaga büroosid on võrreldes möödunud aastaga

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos.   Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu. Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse tunnistust omavale advokaadibüroole

2023. aastal esitati aukohtule kokku 126 kaebust. Nendest 22 kaebust jõudsid advokatuuri 2022. aastal, kuid seoses aukohtumenetlusele eelnevate tegevustega (advokaadilt kaebusele selgituste küsimine) jõudsid need aukohtu lauale menetluse algatamise otsustamiseks 2023. aastal. Advokatuurini 2023. aastal jõudnud kaebustest 10 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2024. aastal. Aukohus jõudis 23 istungi jooksul arutada 116 erinevat kaebust, mis

2023. aasta oktoobrini (k.a) jätkas kutsesobivuskomisjon varasemas kooseisus, kuhu kuulusid vandeadvokaadid Kristiina Lee (komisjoni esimees), Karl Kask, Triinu Hiob, Siret Siilbek, Kadri Michelson, Indrek Leppik, Tanel Mällas, Martin-Johannes Raude, Andres Siigur ja Silver Reinsaar. Tartu Ülikooli õigusteaduskonda esindas jätkuvalt Andres Vutt, kohtunikest kuulusid komisjoni Tristan Ploom ja Liina Naaber-Kivisoo ning prokuratuuri esindajana jätkas Taavi Pern.

Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni kuulusid 2023. aastal vastavuses üldkogu otsusega vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas, Karen Root. Komisjoni esimees Ene Ahas. Revisjonikomisjon kontrollis advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon saab peamiselt teavet advokatuuri majandustegevuse ja asjaajamise kohta nii advokatuuri sisevõrgu vahendusel, kui ka otse suheldes advokatuuri raamatupidajaga, kes on määratud ka advokatuuri poolseks

Eesti Advokatuuri täienduskoolituse kava koostamise põhiprintsiip on pakkuda koolitusi võimalikult laialdaselt hõlmates olulisemaid õigusvaldkondasid. Koolituskava koostamisel arvestatakse nii juhatuse, komisjonide kui ka advokatuuri liikmete ettepanekuid ja tagasisidet. 2023. aastal pakkusime oma liikmetele võimalust osaleda 17 koolitusel, sh toimusid kaks koolitust koostöös Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnaga ja koolituskava väliselt lisanud üks koolitus koostöös Justiitsministeeriumiga. Advokatuuri juhatuse

2023. aastal jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel, et hoida ära 2022. aastal toimunud riigi õigusabi osutamise kriisi kordumine tulevikus ning leida viise, kuidas motiveerida nii uusi advokaate riigi õigusabi osutamisega alustama kui ka staažikaid teenuse osutajaid jätkama. Kui 2022. aasta septembris enamik riigi õigusabi osutavatest advokaatidest loobus uute tellimuste vastuvõtmisest

2023. aastal osales Eesti Advokatuur jätkuvalt Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses. Advokatuuri esindajate koosseis CCBE komiteedes ja töögruppides oli:   Delegatsiooni juht – Kadri Kallas;  Kriminaalõigus – Elmer Muna  Õiguselukutse ja õigusteenuse tulevik – Imbi Jürgen  Rahapesu tõkestamine – Toomas Vaher;  Euroopa eraõigus – Ene Soop;  Õigusteenuse kvaliteet – Merit Aavekukk-Tamm  Euroopa

2023. aastal on advokatuurilt arvamust küsitud kokku 7 seaduse väljatöötamiskavatsuse osas, 17 seaduseelnõu osas ning 30 juhul mõne muu õigusdokumendi (Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon, tegevuskava, direktiivi või määruse eelnõu, ministri määrus vm) osas. Advokatuur on seisukohti avaldanud 19 korral.  Alljärgnevalt on toodud ülevaade advokatuuri seisukohtadest olulisemates küsimustes õigusloomes.

Eesti Advokatuur on kehtestanud reegli, et alaealisele õigusabi osutamiseks peab advokaat olema läbinud vastavad advokatuuri koolitused. Kuid lisaks eriteadmistele näiteks menetlus- ja arengupsühholoogiast või lapsesõbralikust menetlusest nõuab väikeste inimeste tõhus esindamine ka suurt empaatiat, inimlikku küpsust ja sotsiaalset vaistu.   Advokaadid kaitsevad ja esindavad kriminaalmenetluses nii alaealisi eksinuid kui ka ohvreid, tsiviilmenetluses sageli aga vanemate omavaheliste

Ajavahemikul 12.01.-31.12.2023 toimus Hea nõu lastega peredele! projekti raames kokku 113 nõustamist. Nõustamised toimusid teenuse suurema kättesaadavuse tagamiseks telefoninõustamistena. Endiselt on nõustamise teemadeks kõige rohkem elatise ja suhtluskorraga seonduvad küsimused. Teemad, millega käesoleval perioodil nõustamisele registreeruti: hooldusõigus (sh peatamine, piiramine, ainuhooldusõigus); elatis (täitmine, elatisabi taotlemine, vähendamine, suurendamine); otsustusõigus (lapse elukoht, reisimine, vajalik ravi); varalised küsimused

Eesti Advokatuuri esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. Advokatuuri üldkogu valis 2022. aastal uueks advokatuuri esimeheks senise aseesimehe, advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal vandeadvokaadi Imbi Jürgeni. Imbi Jürgen nimetas kandideerides enda prioriteetideks advokatuuri tegevuse kaasajastamist ning advokaaditegevuse õigusliku raamistiku ajakohastamist ning advokaadikutse mainekuse ja

Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. 2022. aasta märtsini kuulusid juhatusse esimees Jaanus Tehver, aseesimees Imbi Jürgen ja juhatuse liikmed Indrek Sirk, Kadri Kallas, Karina Lõhmus-Ein, Katrin Orav, Peeter Kutman, Piret Jesse ja Toomas Vaher. Advokatuuri üldkogul valiti lisaks uuele esimehele ka uus juhatus, kuhu kuuluvad vandeadvokaadid Risto Hübner, Kadri Kallas, Peeter Kutman, Kaspar Lind, Indrek

Siit leiad advokatuuri 2022. aasta sündmused.

Naisjuhtide väärtustamiseks ja eeskuju andmiseks algatasime advokatuuri blogis intervjuusarja „Naised advokaadibüroode tipus“.  Naiste vähesus juhtivate advokaadibüroode partnerite ja juhtide hulgas kõnetab nii nais- kui meesadvokaate, nii noori kui staažikaid. Üldiselt soovitakse büroode juhtimises näha rohkem soolist tasakaalu, kuna see toob parema juhtimiskvaliteedi ja paremad otsused – mida muuseas kinnitab ka teadus. Kuid head retsepti, kuidas

2022. aasta 31. detsembri seisuga tegutses Eestis 215 advokaadibürood. Võrreldes kahe eelmise aastaga, on olenemata liikmeskonna suurenemisest, advokaadibüroode arv veidi vähenenud.  Võrreldes 2021. aastage on endiselt kõige rohkem advokaadibüroosid, kus tegutseb üks vandeadvokaat. 2021. aastal oli selliseid büroosid 68, kuid 2022. aastal on neid juba 98. Üle 20 töötajaga büroosid on võrreldes möödunud aastaga juurde

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos. Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu. Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse tunnistust omavale

Ülevaade Eesti Advokatuuri kutsekomisjoni tegevusest 2022. aastal  2022. a jätkas kutsesobivuskomisjoni (KSK) suures enamuses koosseisus, mis moodustus 2021. a II poolaastal: komisjoni esimehena vandeadvokaat Kristiina Lee, liikmetena vandeadvokaadid Karl Kask, Siret Siilbek, Kadri Michelson, Indrek Leppik, Tanel Mällas, Martin-Johannes Raude ja Andres Siigur. Seoses vandeadvokaat Katri Paas-Mohando advokatuuri liikmesuse peatamisega, sai komisjoni põhiliikmeks varasem asendusliige,

Ülevaade Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni tegevusest 2022. aastal Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks advokatuuri üldkogul. 19.03.2021. a üldkogul valitud revisjonikomisjoni liikmed: Ene Ahas Karen Root Alla Jakobson Revisjonikomisjon asendusliige on vandeadvokaat Pille Pettai. Revisjonikomisjon saab peamiselt teavet advokatuuri majandustegevuse ja asjaajamise kohta nii

2022 aastal esitati aukohtule kokku 166 kaebust, nendest 36 tulid üle 2021. aastast. Aukohus jõudis 24 istungi jooksul arutada 145 erinevat kaebust. Edastatud kaebustest 18 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2023. aastal, lisaks jätkub 2023. aastal ka kolme juba algatatud aukohtumenetluse arutamine.     Need 145 kaebust, mida aukohus arutas 2022. aastal, olid seotud 163 advokaadi

Eesti Advokatuuri täienduskoolituse kava koostamise põhiprintsiip lähtub sellest, et tasuta koolitused hõlmaksid võimalikult laialdaselt olulisemaid õigusvaldkondasid. 2022. aasta koolituskava koostamisel arvestati nii juhatuse ja komisjonide ettepanekuid kui advokatuuri liikmete poolt jooksvalt edastatud tagasisidet.  Üle mitme aasta sai koolitusi korraldada taas tavatingimustes ning ei olnud vaja jälgida pandeemiast tingitud karme piiranguid. Samas näitas 2022. aasta, et

2022. aastal osales Eesti Advokatuur jätkuvalt Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses. Advokatuuri esindajate koosseis CCBE komiteedes ja töögruppides oli:      Delegatsiooni juht – Kadri Kallas;  Äriõigus – Maivi Ots;  Kutse-eetika – Indrek Sirk; Kriminaalõigus – Jaanus Tehver  Õiguselukutse ja õigusteenuse tulevik – Jaanus Tehver  Rahapesu tõkestamine – Toomas Vaher;  Euroopa eraõigus

Advokatuur on mõtetes Ukraina kolleegide ja rahvaga ning väljendanud selgelt ja üheselt mõistetavalt toetust ukrainlastele nii Eestis kui ka välissuhtluses. 11. märts 2022 allkirjastas advokatuuri esimees Imbi Jürgen Ukraina Advokatuuri algatatud juristide petitsiooni Ukraina-vastases agressioonis rünnaku alla sattunud õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kaitseks.  Petitsiooni allkirjastanud juristid, advokaadid ja advokatuuride juhid väljendavad sellega oma ühtsust ning

2022. aastal on advokatuurilt arvamust küsitud kokku 3 seaduse väljatöötamiskavatsuse osas, 23 seaduseelnõu osas ning 32 juhul mõne muu õigusdokumendi (Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon, tegevuskava, ministri määrus vm) osas. Advokatuur on seisukohti avaldanud 18 korral juhatuse ja komisjonide kaudu.  Olulisemad õigusaktid advokatuuri jaoks olid advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, juristieksami eelnõu väljatöötamiskavatsus, korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus,

Riigi õigusabi 2022. aastal    Riigi õigusabi (RÕA) finantseerimine oli 2022. aastal jätkuvalt puudujäägis ja alarahastatud. Tasusüsteem, mille puhul tegelikult tööle pühendatud aeg on märkimisväärselt suurem tasustatud tööajast, ei olnud jätkusuutlik ning ei motiveerinud süsteemiga liituma ei uusi advokaate ega kitsamatele õigusvaldkondadele spetsialiseerunud advokaate, mida süsteem samuti selgelt väga vajab.    Rahastus RÕA korraldamiseks ei

Eesti Advokatuur hindab ja väärtustab vabatahtlikku tööd. Mitmed advokaadid ning advokaadibürood osutavad oma teenust bro bono ehk tasuta koostöös meie partneritega. Heateo Sihtasutus Advokatuur vahendab oma liikmetest advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigusalase nõustamise teenust Heateo Sihtasutuse poolt väljavalitud sotsiaalprojektidele. Heateo Sihtasutus aitab mõjukatel algatustel kasvada ja lahendada olulisi kitsaskohti Eesti ühiskonnas Lastekaitse Liit Eesti Advokatuuri ja MTÜ

Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. 2021. aastal kuulusid juhatusse esimees Jaanus Tehver, aseesimees Imbi Jürgen ja juhatuse liikmed Indrek Sirk, Kadri Kallas, Karina Lõhmus-Ein, Katrin Orav, Peeter Kutman, Piret Jesse ja Toomas Vaher. 2021. aastal toimus 27 juhatuse istungit, sh 3 elektroonilist istungit.

2021. aasta 31. detsembri seisuga tegutses Eestis 224 advokaadibürood.   Sektori osakaal majanduses   Advokaadibüroode käive kokku 2021 121 734 532 € Advokaadibüroode töötajate arv kokku 2021 1 193 töötajat Advokaadibüroode tasutud riiklikud maksud kokku 2021 38 353 957 € Advokaadibüroode tasutud tööjõumaksud kokku 2021 18 531 979 €   Advokaadibüroode keskmised käibed keskmise töötajate

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos. Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu. Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse tunnistust omavale advokaadibüroole kontrollküsimused,

Ülevaade Eesti Advokatuuri kutsekomisjoni tegevusest 2021. aastal 2021. aastal tõi muudatusi Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni koosseisu. 2021. a I poolaastal kuulusid kutsesobivuskomisjoni vandeadvokaadid Urmas Ustav (komisjoni esimees), Aadu Luberg, Toomas Tamme, Toomas Taube, Alice Salumets, Kadri Michelson, Indrek Leppik ja Kristiina Lee; asendusliikmetena Tanel Mällas, Britta Oltjer, Triinu Hiob ja Ksenia Kravtšenko ning Karli Kütt. Tartu

Ülevaade Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni tegevusest 2021.aastal Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni kuulusid 2021. aastal kuni advokatuuri 2021 korralisel üldkogul vastu võetud otsusteni (elektrooniline hääletamine toimus 09.03.2021 – 15.03.2021) vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas ja Sirje Must ning seejärel vastavuses üldkogu otsusega vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas, Karen Root. Komisjoni esimees Ene Ahas. Revisjonikomisjon kontrollis advokatuuri majandustegevust ning

Aukohtu esimeheks oli 2021. a alguses Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks vandeadvokaadid Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunik Merike Varusk. 09.03.2021 kuni 15.03.2021 toimunud advokatuuri üldkogul valiti aukohtusse uued vandeadvokaatidest liikmed – Liina Linsi, Andres Aavik, Tõnis

Eesti Advokatuuri täiendkoolitusest 2021. aastal Eesti Advokatuuri 2021. aasta täienduskoolituse kava koostamisel lähtuti sellest, et tasuta koolitused hõlmaksid võimalikult laialdaselt olulisemaid õigusvaldkondasid arvestades juhatuse ja komisjonide ettepanekuid ning advokatuuri liikmete poolt jooksvalt edastatud tagasisidet. 2021. aasta jätkus pandeemia olukorrast tingitud piirangutega, kuid eelneval aastal saadud kogemus lubas koolitusi edukalt veebis korraldada. Kogemust on saanud nii

2021. aastal osales Eesti Advokatuur jätkuvalt Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses. Advokatuuri esindajate koosseis CCBE komiteedes ja töögruppides oli: 1. Delegatsiooni juht – Kadri Kallas ; 2. Äriõigus – Maivi Ots; 3. Kutse-eetika – Indrek Sirk; 4. Kriminaalõigus – Jaanus Tehver 5. Õiguselukutse ja õigusteenuse tulevik – Jaanus Tehver 6. Rahapesu tõkestamine

2021. aastal on advokatuurilt arvamust küsitud kokku 4 seaduse väljatöötamiskavatsuse osas, 33 seaduseelnõu osas ning 20 juhul mõne muu õigusdokumendi (Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon, tegevuskava, ministri määrus) osas. Arvamust on avaldatud 23 korral nii advokatuuri komisjonide, juhatuse, kui ka advokaatide kaudu individuaalselt. Alljärgnevalt on toodud ülevaade advokatuuri seisukohtadest olulisemates küsimustes õigusloomes. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

Justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“, mis hakkas kehtima alates 18.09.2020 ja mille muudatused on lahti kirjutatud 2020 aasta tegevusaruandes, pole 2021 aastal muudetud, st. seisuga 31.12.21 määruses muudatusi pole tehtud. Alates 1. juulist 2021 jõustus RÕS §181 lg 2 muudatus, millega tunnistati kehtetuks säte, et advokatuur

Eesti Advokatuuri ja MTÜ Lastekaitse Liit koostööprojekti „Hea nõu lastega peredele“ (alates 01.06.2010) raames nõustati 2021. a tasuta 217 abivajajat. COVID-19 tingitud olukorrast toimusid nõustamised telefoinõustamistena. Vene keeles nõustatavaid oli 60 ja inglise keelseid 1. Aastate jooksul on advokaadid tasuta nõustanud üle 1800 inimese. Nõustamised toimuvad eesti ja vene keeles eelregistreerimisega ning seoses COVID-19 levikuga

Eesti Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos. Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites–kordades kehtestatud nõuete. Tunnistuse taotlemise ja väljaandmise käigus ei hinnata advokaatide poolt osutatava õigusabi sisu. Kvaliteeditunnistus kehtib kolm aastat. Kord aastas saadetakse tunnistust omavale advokaadibüroole kontrollküsimused,

2020. aastal tõi muudatusi Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni koosseisu eelkõige advokatuuri väliste liikmete hulgas. Vandeadvokaatidest kuulusid 2020. aastal komisjoni Urmas Ustav (komisjoni esimees), Aadu Luberg, Toomas Tamme, Toomas Taube, Alice Salumets, Kadri Michelson, Indrek Leppik ja Kristiina Lee. Asendusliikmetena kuulusid komisjoni Tanel Mällas, Britta Oltjer, Triinu Hiob ja Ksenia Kravtšenko ning uue asendusliikmena Karli Kütt. Tartu

Aukohtu esimeheks oli 2020. a Andres Aavik ja liikmeteks vandeadvokaadid Liina Linsi, Küllike Namm, Tõnis Tamme, õigusteadlane Raul Narits ning kohtunikud Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu. Asendusliikmeteks olid vandeadvokaatidest Priit Manavald, Marko Tiiman, Leon Glikman ja kohtunikest Merike Varusk. 2020. a toimus 22 aukohtu istungit. Kokku arutati 136 kaebust 150 advokaadi tegevuse peale. 2020. a

2020. aastal küsiti advokatuurilt arvamust 11 seaduse väljatöötamiskavatsuse ja 28 seaduseelnõu osas ning 8 korral mõne muu õigusdokumendi (avalik konsultatsioon, tegevuskava) osas. Arvamust avaldati 24 korral  advokatuuri komisjonide ja juhatuse kaudu.  

Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri heategevuslik ühisprojekti „Hea nõu lastega peredele“ raames toimuvad tasuta nõustamised, mis on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. 2010. aastal alguse saanud projekti raames on 2020. aasta lõpuks advokaadid perekonnaõiguse vallas tasuta nõustanud üle 1 600 abivajaja.  2020. aastal