Hea aastaraamatu lugeja!
2025. aasta kujunes Eesti Advokatuuri strateegilise uuenemise aastaks.
Aasta üks kesksemaid sündmusi oli 7. märtsil 2025 toimunud advokatuuri üldkogu, kus valiti advokatuuri esimees ning uus koosseis juhatusele, revisjonikomisjonile ja aukohtule. Üldkogu usaldas organisatsiooni juhtimise järgmiseks kolmeks aastaks taas vandeadvokaat Imbi Jürgenile.
Advokatuuri liikmeskond kasvas ja arenes. Vastu võeti 30 vandeadvokaati ning 33 vandeadvokaadi abi. 2025 aasta lõpus oli Eesti Advokatuuril kokku 1173 liiget, neist 829 vandeadvokaati ja 341 vandeadvokaadi abi.
Märgilised sündmused ja valdkondlikud väljakutsed
Oluline rahvusvaheline tunnustus on advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni valimine Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) teiseks asepresidendiks. See positsioon andis võimaluse panustada vahetult Euroopa advokaadikutse kaitse konventsiooni ettevalmistamisse ning seista advokaatide sõltumatuse ja kutseväärtuste eest Euroopa tasandil.
Advokatuur panustas Eesti õigusloomesse, esitades arvamusi väljatöötamiskavatsustele ja eelnõudele, millest olulisemad teemad on kohtureformi ja menetluste kiirendamine; riigi jälgimispüüdluste taltsutamine; kutsesaladuse kaitse (ametiprivileegide eelnõu). Samuti esitas advokatuur 30 ettepanekut majanduskasvu nõukojale, millest vaid 2 lükati tagasi. Ettepanekutes esitatu aitab vähendada bürokraatiat ja lihtsustada regulatsioone, mille eesmärk on toetada Eesti majanduskasvu ja avaliku sektori efektiivsust. Advokatuuri kaasajastamise seisukohalt oli oluline advokatuuriseaduse muudatuste väljatöötamine.
Infoturbe ja küberkaitse valdkonnas jätkasime head tööd turvalisuse standardi hoidmisel. Kinnitasime Eesti Advokatuuri infoturbe tunnistuse väljastamise korra, millega tunnustame advokaadibüroosid, kes panustavad süsteemselt küberkaitsesse ja seeläbi ka sellesse, et kliendisaladus oleks hoitud.
Rahapesu tõkestamise järelevalve raames viisime läbi ulatusliku küsitluse, mis kaardistas advokatuurisektori tegevuse perioodil 2020–2024.
Riigi õigusabi valdkonnas oli 2025. aasta märksõnaks koostöö tugevdamine, mille eesmärgiks oli suurendada menetlejate arusaamist nii riigiõigusabi infosüsteemist kui ka üldiselt advokaadi rollist riigi õigusabi osutajana. Samuti jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel, juhtides jätkuvalt Justiits- ja Digiministeeriumi tähelepanu riigi õigusabi advokaatide tasude suurendamise vajadusele. Kuigi advokatuur on seisukohal, et riigi õigusabi tasumäär peaksid olema minimaalselt 66 eurot pooltunnis (ilma käibemaksuta), siis mõistes riigi majanduslikku olukorda, tegi advokatuur 2025. aastal ettepaneku tõsta tasumäärasid ulatuses, mis ei eelda riigi eelarvelise sisendi suurendamist, vaid arvestab juba planeeritud riigi eelarvelise sisendi suurusega. Tasumäära suurendamise vajadusele tähelepanu juhtimisega jätkatakse ka 2026. aastal.
Rahvusvahelises koostöös valiti strateegilisemalt olulisemad tegevused ja koostöövormid, milles osaleda. Advokatuur oli esindatud Rahvusvahelise Advokatuuride Assotsiatsiooni (IBA) aastakonverentsil Torontos, kus põhiteemaks oli õigusriigi põhimõtete nõrgenemise trend maailmas, ning Euroopa advokatuuride presidentide konverentsil Viinis. Panustatakse jätkuvalt Põhja- ja Baltimaade advokatuuride koostöösse.
Advokaadikutse tutvustamiseks ja järelkasvule kaasaaitamiseks jätkas advokatuur koostööd õigusteaduse tudengitega. Toetati Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liitu ning nende algatusi, mis tutvustavad tulevastele kolleegidele advokaadi kutset, kutse-eetikat ja õigussüsteemi toimimist. Samuti toetati harjutuskohtute tegevust.
Advokatuuri organite ja komisjonide töö oli tavapäraselt mahukas. Advokatuuri juhatus kogunes 2025. aastal regulaarselt, et lahendada nii igapäevategevusega seotud küsimusi kui strateegilisi väljakutseid, alates advokatuuriseaduse kaasajastamisest kuni tehisintellekti kasutamise suunisteni advokaaditöös. Advokatuuri aukohus menetles aasta jooksul üle saja juhtumi, tagades advokaadikutse kõrgete eetiliste standardite järgimise. Kutsesobivuskomisjon võttis vastu 134 inimese advokaadieksami. 13 valdkonnakomisjoni ja juhatus töötasid läbi kokku 8 seaduse väljatöötamiskavatsust, 25 eelnõud ning 14 õigusdokumenti. Advokatuur pidas vajalikuks esitada õiguslikke arvamusi 19 korral, panustades sellega Eesti õigusloome kvaliteeti.
Koolitusvaldkonnas oli aasta tavapäraselt mahukas. Advokatuur koolitas aasta jooksul 2520 inimest. Advokaaditele loodi 17 uut koolitust. Aasta jooksul oli võimalik järelvaadata 25 erinevat koolitust. Jätkus koolitusalane koostöö ja ühiskoolituste korraldamine Riigikohtu, Eesti Advokatuuri ja prokuratuuri vahel. Jätkasime koostööd ka Euroopa Nõukogu HELP-programmiga, mille raames on advokaatidel võimalik õppida tasuta inimõigustealastel e-õppe kursustel.
Täname panuse ja usalduse eest!
Eesti Advokatuur